Ega ma eriti järjekindel blogija pole. Seda võib näha ka ligi kuu kestnud pausist, millest 10 päeva veetsime me mõnusasti Itaalias. Aga sellest reisist praegu pikemalt ei pajata, sest kõike ei jõuaks.
Võtame hetkel selle nädala. Erkki oli nädala alguses Brüsselis, seega meil oli hea elu - kodune ja rahulik.
Esmaspäeval käisid külas Kaijo oma anise ja isaga. Pakkusin lasagnet, päris normaalne maitse. Sisse segasin mingit atšika kastet ja punaseid ube. Meeleolu oli sõbralik, vaatasime Itaalia pilte, libistasime kohvi ja heietasime lastest. Nendel kaks kõhutitat kasvamas ja peaks sündima novembris. Seevastu 1. juunil - lastekaitsepäeval sündis Rafaelil teine poeg ja Ühtegitel tütar. Hõissa!
Teisipäeval tegime ema ja lastega jalgsi Rahumäe nekrotuuri, mis lõppes turu, sõõrikukohviku ja perejuuksuriga. Eerikust sai hoobilt väike asjalik poiss, enam ei olegi lokkidega tita. Pildi pean lisama hiljem, sest lapsed kenasti magavad. Kusjuures istus toolil asjalikult nagu vana mees.
Täna kui riigis tähistati lipu päeva, käisime Nurmes raamatukogu bussi Katariina Jee kaemas. Võtsin taas Sofi Oksaneni Stalini lehmad, mis mullu suvel pooleli jäi ja Eliise valis Puhhi raamatu. See buss linnas on küll mõttetu, peale meie polnud seal kedagi. Aga lastega oli mu jalutuskäigul siht silme ees. Lisaks ostsin Nurme lillepoest Tiiule kollased roosid. Kui need õhtul üle andsin, nägin, et minu seitse roosi kadusid üldisesse kollaste rooside merre. Aga külas sai jälle seda head rullbiskviiti marjadega, mis keele p***** viib.
Püüan nüüd siiski natuke lugeda. Hea on, et otseseid kohustusi kuklas pole, on ainult asju, mida on tahtmine teha, aga pealehakkamist veel pole. Näiteks Itaalia muljed.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
ootame muljeid põnevusega:)
Postita kommentaar